Prantsuse mäed ja toit :)

Viimasel nädalavahetusel sõitsime veel natuke ringi. Sai käidus Euroopa sügavaimas koopas ja üleval mägedes järvekeste ümber jalutamas.
Mis siin salata - kui oled ikka maalaps, siis elu kesklinnas, isegi Revelis, on maainimesele raske. Ikka tahad ju murulõhna ja istuda pingikesel ja nautida kevadist päikest. 
Niisiis olimegi kogu aeg kuskil sõidus ja 15000-18000 sammu igapäev oli ok. 
Kui kõht tühi, võtsime ette teekonna turule või restorani ja lasime hea maitsta igast erinevaid asju. Ega ma nüüd täpselt ei mäleta, mida kõik sai sisse söödud ja joodud. :D 
Aga üldjoontes võib öelda, et neile meeldib ikka kõigega liialdada. Vähe sellest, et nende suhtlusviis on juba nii ülevoolav ja kõiki meeli puudutav ja tajutav, siis ega see kokakunst ka alla ei jää. 
Kui teha soolane soe söök, siis minu jaoks liiter vett kõrvale juua oli ok. Kõik soojad toidud jäid minust poolikuks. Polnud võimalik süüa nii palju, kuna kõik oli mega rammus. No ma ei tea, kuidas nad neid sööke teevad ja ega ma ei sundinud ka peakokka aru andma, aga vist oleks võinud. Sest seegi on mega oskus, teha kruubid pardihautises nii rammusakas, et 150g portsjon on liig mis liig.  Valge kala, mis meie mõistes on kerge ja hõrk, on rasvast või ma ei tea millest nii toitvaks tehtud, et tükk aega kohe ei taha ei kala ega ühtegi mereandi.
Koogid ja saiakesed - no suhkur on vist põhikomponent :D Magus, magus, magus. Mõtlesime, et ostame natuke koogikesi. No nii imepisikesed olid need. Aga kui olin ühe ära söönud, jäin kohe mõttesse, et mis ma siis nüüd ülejäänutega teen? Pistsime Mariaga kõik külmkappi ja saime iga päev mitu korda magustoitu. :) Vaadake piltidel ka hindasid. Küll ikka peab jõukas olema, kui sünnipäevaks pisikest torti tahad. :D 
Kohv . . .  See imepisikene tassike ja kange kui must tökat :) :) :) 
Küll on ikka tore Eestis elada ja süüa meie mahedaid lahjasid toite hommikust õhtusse välja.