Pikk teekond Reveli

​Selleks, et mõista, kui pikk võib olla teekond Reveli, kirjutame punkthaaval kõik lahti. Teekond Revelisse sai alguse äratusega hommikul 04.00.  
04.30. Algas sõit autoga Tallinna lennujaama. Marial peaaegu sama, nii mõni minut hiljem.
05.45. Tallinna lennujaamas check-in ja kohvrite ära andmine. 07.35 Start Tallinnast Amsterdami.
10.00. Amsterdamis ja tegime väikse ajarännaku tunnike tagasi, ehk siis kohale jõudsime nende aja järgi 9.00. Seal tegime kiire lõuna (kuna meie ärkamisest oli siiski juba pea et kuus tundi möödas) ja lihtsalt vaatasime ringi, kuidas inimesed sebisid edasi ja tagasi. Väljend "koht nagu lennujaamas" peab paika ikka küll.
Seal siis ootasime oma korda järgmisele lennule, kui äkki valjuhääldis kutsuti mind ja Mariat kontrolli. Egas miskit, tegime väikse ID-kaardi ja näotuvastuse, mille peale otsustati, et võime küll edasi lennata.
11.45. Lend Lyoni lennujaama võis alata. Selle lennu maandumine oli nagu meie grupiõe Anneli järsk pööre Uuemõisa Coopi ette. 
13.20 Saabusime õnnelikult, kergelt näost kaamed, Lyoni lennujaama. Mis oli täielik vastand Amestardami omale. Tekkis küsimus, kas peale meie veel kedagi seal on? No kui me seal olime juba 3h passinud ja komme ostnud, siis tuli ka vaikselt rahvast juurde.
16.20. Taas lennukile ja viimane lend Toulousi maailma kõige väiksema lennukiga hakkas pihta. Nagu ikka, mida väiksem lennuk seda rohkem sai tunda raputamist, väristamist, manöövreid jne.  
17.20 Toulousis, jooksuga läbi lennujama koos kohviritega bussile (pilet 8,50) millega sõitsime 30 minutit läbi linna Toulusi bussikeskusesse, no seal oli ka metroojaam.  45 minutit karget kevadist õhku andis lootust, et kas tõesti tulime kevadele vastu.
19.15 Saabus meie buss nr 375 (pilet 2 eurot). Istusime rõõmsalt kohe kõige ette, et näha kõike, millest mööda sõidame ja ka üle. No päriselt!!! Ei saanud aru, kes roolis oli?! igal juhul bussijuht see küll polnud. Teekond oli kui ameerika mägedes. Liikluseeskirju ta ei tunnistanud. Kiirusepiirangud ei kehtinud talle, +20 oli pidevalt, eraldussaared ei olnud temale takistuseks, sest neist sai vabalt üle sõita. Vastutulevad autod tõmbusid juba varakult teeserva, kuna meie buss pidi saama sõita keset teed, valge eraldusriba täpselt keskel kõhu all. Ringteed, neist kihutasime lihtsalt otse üle. Mingi hetk Maria ainult ohkas kõrval, mina aga suurest hirmust lihtsalt naersin, et pole võimalik!!! Aga kokkuvõttes olid vaated väga ilusad. 
20.20 olime Revelis. Päike loojus ja 6 kraadi sooja. Ilus ilm, tuulevaikne ja haudvaikne. Kedagi ei liikunud. Kiirelt otsisime oma korteri ülesse ja tuppa asju lahti pakkima. 
Muidugi keerasime kohe radiaatorid põhja, sest ilmselgelt 18 ei ole toas ok :) vähemalt mitte minu jaoks. 
22.00 Tuli surnuks.